Kiirem nett!

Tervist armsad sobrad! Olen nyyd siis hetkel siin Liisa kolleegi majas, kuhu jaame jargmise teisipaevani, ja siis saame kolida juba uude korterisse, kus on kaks tuba ja kook ja nn. sunroom ja ka ilus vannituba, ei joua ara oodata!

Too olen enesele uue hauganud. Teen siis nyyd tood Marc Edwards Agency heaks. Nad tegelevad kosmeetika ja parfymeeria promoga. Niisiis ma homsest alustan Myer'is(mis on yks suurimaid kaubamajade kette) ja tana oli selle koolitus. Hakkan tegelema L'Oreali disainerparfyymidega. Sinna kuuluvad siis Armani, RalphLauren, Viktor&Rolf, Diesel, Cacharel ja mina hakkan neid myyma ja pahe maarima. Koolitus iseenesest oli vaga huvitav, sain teda palju lohnade ajaloost ja valmistamisest ja klassifitseerimisest. Alguses motlesin et ei viitsi yldse minna, sest mind lohnad ei huvita nii vaga tegelt, aga tulin sealt ara tundega, et voiks taitsa uurida rohkem seda teadust. Meie koolitaja oli ka nii seff, selline naljakas, keskealine, kiilakas geipoiss. Ta oli nii kirglik oma lohnade suhtes, mis oli ysnagi inspireeriv. Homsest peale tootan jargmise neljapaevani, mis on mul vaba ja siis veel reedel ja laupaeval ka! Toopaevad on pikad, kuskil 8, 9 tunnised, aga seda raha on mul hadasti vaja ja palka maksavad nad hasti! Susisemas on ka yks meigi asi. Nimelt siis oeke mul kais yhes modelliagentuuris end pakkumas ja huvi fotograafi poolt oli suur. Juhust kasutades mainis Lisk et tal on ode kes on vaga huvitatud meigist ja blabla, muidugi ka mind haippides ja naed vanamehel oligi vaja kedagi kes sessioonidel katt laenaks! Nyyd siis yritan leida aega et minna ja teha proovimeiki kellegile et ta sis otsustab, kas sobin voi mitte!!

Inimestega on siin niivord lihtne tutvuda, juba hetkel on mul ylekoormus- ei leidu aega ega raha koikidega kokku saadagi, nii kahju! Aga jah, sealt lotopiletite myygi firmast on moned inimesed ikka kontaktis ja MarcEdwardsist ka! Lambist olen ka tutvunud naiteks kinos voi ferry peal voi ykskoik, kus! Leidsin endale siit ka mottekaaslase, ta on filmivalmistaja, vaga talendikas ja humoorikas inimene, kellega on mul lihtne kommunikeeruda, sest ta on sama raske motlemisega kui mina. Niiet vastastikune inspireerimine kaib!

Kohtusin ka yhe huvitava prantslasega, kes on palju reisinud ja raagib vaga hasti inglise keelt. Ta on selline muhe ja meelas. Ja imeilus! 

Tydrukutest tutvusi on mul ka moni, mis on nii varskendav! Eestis ei saaks iialgi tydrukutega niiviisi suhelda- nad on sobralikud, huvitatud sinust ja lihtsalt siirad inimesed, mitte nagu enamus tydrukuid Estoonias-eelarvamustega, kompleksides nipsakad!

Ilm hakkab ka ilusamaks minema, soe on ja paike on tihti valjas, kuigi nyyd ma seda vaga nautida ei saa, sest too ootab!

Hea kyll, nyyd aitab hetkel, kirjutan varsti jalle, sest siin on hea nett!

Armastan ja igatsen, Teid, mu sydameosakesed! Saadan teile siit soojust!   

Tervist kallid kodused!

Vabandan vaga et ei ole veel vastanud lubatud kirjadele, habivaarne, ma tean.

Otsin siin hetkel aktiivselt tood ja pean netist saatma palju avaldusi, niiet pea keerleb koguaeg toojahi ymber. Sellega on veel eriti keeruline selle parast, et ma otsin kahest eriti erinevast valdkonnast tood- ilu ja kontoritoid.

Pakuti mulle siin tood ja koolitust korraga, yhes spaas. See naeks ette et ma kaiksin nende poolt makstud kursustel, mis kestavad kolm aastat ja samal ajal tootaksin nende salongis ja saaksin palka vaid 200$ nadalas, mis siin on liiga liiga vahe. Sellega ma maksaksin heal juhul poole oma korteri rendist! Pikemas perpektiivis oleks see muidugi ideaalne, sest omal kael oppides peaksin ma julmalt maksma ja samal ajal ei saaks praktikat.

Pakutakse tood ka adminnina ja kontoriabilisena. Selle eest saab palka umbes 800$ nadalas, niiet taitsa normaalne. Too kaib siis nagu ikka 9-5 voi 8.30-5. Sellise rahaga saab juba normaalsemat kvartiirat seirata.

Niiet yhest kyljest see iluvark oleks jube hea ja teisest jalle mitte sest saab vahe raha ja see on siis juba suur vastutus, ikkagi kolm aastat ja ma peaks olema ka kindel et seda tahan teha ja et ikka lahen ilutoostusesse. 

Kontoritoo oleks nii lihtne valjapaas ja ma ei kujuta ette kuidas ma kontoris yldse suudan olla ja kas hakkama saaks.

Yhesonaga, elan hetkel vaga oma peas ja see kaib ringi sellest toojahist. Igatsen Eestit ja koiki teid, kes seda viitsivad lugeda! Igatsen oma printsessi, Kessut! Igatsen ema sooki! 

Andke siis andeks, et olen vilets kommunikeeruja, hetkel lihtsalt olen natuke roobastelt valjas ja stabiilsusenaljas.

Armastust teile, mu kallid!

Tana siis olen nagu esimest paeva toeliselt siin! Enne reisile minekut oli mul kaks paeva Sydneys, needki moodusid peamiselt xanaxi jarelmojude all, niiet midagi ei nainud, teinud! Tana pidin ka minema panka ja tegelema oma cv-ga, aga kumbki ei onnestunud, niiet polnud eriti produktiivne paev. Lahen tana ka Liisaga tantsutrenni, mis kindlasti tuju tostab!

Hetkel on kyll natuke naljakas olla, kuidagi tyhi tunne on... Koik tuleb otsast alustada ja vooras tunne on ka siin, nagu ei kuulu siia veel... Pole mul ju veel tood ega midagi, niiet pohiliselt olen siin oe olul ja see ei tekita head tunnet, nagu lasteaias kaiks! Korter on ka meil imepisike, pole ruumi oma asju kuhugile panna, nagu vandersell.

Jaan ikka lootma et asi selgineb ja varsti saame suurema korteri, loodan ka saada normaalse too. Eile kui tagasi tulime, siis jalutasime siin Sydneys joe aares, kondisime selle ooperiteatri poole ja seal oli palju igasugu valikohvikuid. Kui ma siis seal neid teenindajaid vaatasin, siis motlesin kyll et jumala parast, et ma seda tood enam tegema ei peaks... 

Kirutan siis kuidas sellel saarel oli. Esmalt, voin oelda, et juba lennukist valjumine oli elamus!

Lennukis sees on ju tugev aircon, aga kui lennukiuksest valja astusime, siis oli tunne nagu astuks Loomaaia troopikamajja(kes kainud, see teab) voi Botaanikaia troopikaaeda:D Pahvakas niisket, sooja ohku loi nakku! Oi, kyll see oli monus! Siis nagime juba natuke seda floorat ka seal, pime oli ja eriti kaugemale ei nainud kui umbes 20 meetrit:D Meie olime nii ponevil! Ma pole elus sellises kliimas olnud, see on nii teistmoodi. Lennujaam oli vaga vaike, aga juba lennukis ka lennujaamas oli tunda samoalate sobralikkust. Nad on koik sellised matsakad(oi, eriti naised, kelleldel koigil on muuseas ka vaga kaunid juuksed) Yllatav oli ka see, et paljud teadsid kus Eesti asub ja kes ei teadnud, neile ytlesime et "just below Finland, you know?" ja kohe teadsid!:D Soomet teavad nad hasti sest samoal on tugev rugby tiim ja yleyldse on nad tublid sportlased. 

Edasi laksime siis minibussiga hotelli poole ja seal bussis nagin ka natuke juba saart,kuigi oli kottpime. Raske on kirjeldada missugune onnetunne mind valdas. See oli toesti nagu uni, et mina, Teele Russmann, olen oma kodumaast pohimotteliselt teiselpool maakera asetseval saarel, saarel kuhu ma elu sees poleks uskunud et satun! Taitsa unelm! Britt teab vast koige paremini mida ma motlen (KuKu klubi jutumeest), siis ma ei osanud veel moeldagi et sinna minek on yldse voimalik! Seal bussis oli taielik awareness moment ja suurest onnest poetasin salaja pisaraid paar kuni viis.

Hotell oli meil ka absoluutselt ilus ja monus kodune. Need gekod, kes seal seinte peal jooksid, pyydsid kyll seda kodutunnet roovida:D Aga tegelikult olid hotellitootajad ka nii monusad ja siirad inimesed.

Magama jaada esimesel ohtul oli raske, niivord onnis tunne oli. Onneks tuli telekast mingi film soti barbaaridest, yks mees saagis endal kae olast saati ise ara, see toi jalle maa peale tagasi ja rahustas mind maha. 

Hommikul oli nii ponev argata, koik ootas avastamist! Hommikusoogid olid seal nii monusad- varsked kohalikud puuviljad, mangod, papaiad, ananassid, apelsinid jnejne. Teenindajad olid pohiliselt noored poisid, koik kohalikud. Nad olid nii viisakad ja humble'id, aga muidugi meie imestuseks tahstsid koik meiega naittklaabi minna! Meie olime veel julmad krohvad:D Aluguses motlesime et nad teevad nalja, aga ei! Paris tosiselt olid huvitatud:D Imelik igaljuhul.

Lopuks olime juba staarid- koik teadsid mis me teeme, kust oleme ja mis meie toa number on:D Hakkas veidi segama ka tegelikult.

Elasime garden bungalow's, see oli vaga kena majake, panen moned pildid ka orksi sellest varsti! Vett saime seal pudelitega piiramatult, mis oli hullupoora kasulik sealset kliimat arvestades!

Esimese paeva veetsime niisama chillides basseini aares, lugesin raamatut ja kuulasin muusikat, mis seal kolas veel eriliselt hasti, peaks mainima! Muidugi ei tahtud me moelda et labi pilvede(oli paris pilvine paev) voib paike nii tugevalt votta ja polesimegi molemad ara, sest  ei pannud kreemi peale... Paris valus oli alguses, aga harjus ara, votsin paracetamoli. Kaisime ka seal pealinnas, Apias, veidi ringi, otsisime kohta kus saaks syya. Votsin caesari salati, aga kas see oli ka selline nagu meie oleme harjunud nagema? Guess again! Jubedad kana tykid mingil naljakal salatil... Huhh, isegi praegu hakkab nats paha sellele moeldes. Voib oelda et see pealinn on paris hard core, pole seal midagi ilustatud turistide jaoks, mis oligi terve saare volu!

Jargmistel paevadel soitsime juba ringi mooda saart, rentisime auto, mis oli 4wD ja automaatne niiet mul oli lobu laialt, sain ka soita!:D

See sealne loodus on sonulkirjeldamatu, ei jouagi seda ara kirjeldada, igaljuhul sonapaari "Niiii iluus" kasutasime paevas vahemalt 55 korda! Palmimetsad, maed, rannikud, helesinine ookean, helesinine taevas, valge liiv, autentne kylaelu... Ohh seda puhast ja toorest elu ja ilu saime me 100% igal minutil tunda. Need inimesed on seal nii ilusate nagudega, sest nende sisemus on lihtsalt nii rikkumatu. Nad on niivord selfsufficient ja nii omas kultuuris sees, et vahel tekkis tunne nagu oleks filmis. Tegime ju ka pilte, aga nendel pole asi karvavordki vorreldav sellega mida paljas silm seal naeb. Ahjaa, nad on ka meeletult usklikud, kirikuid, kusjuures erinevatele uskudele, oli seal iga 50 meetri tagant ja needki olid vaga uhked, vorreldes kohalike endide kodudega.

Kaisime vaatamas neid kauneid koski, keset dzungleid ja muidugi ka randu! Need olid seal meeliylendavad, voite ette kujutada. Kaisime ka selles samas rannas, kus filmiti "Return to Paradise Beach" ehk eesti keeles oli see vist mingi tagasiitulek helesininsesse laguuni vms. Seal rannal tuli meie juurde yks kohalik mees ja pakkus kookospahkleid, ise oli just puu otsas kainud toomas! Ta avas need meile ja siis saime seda mahla juua ja vilja ka syya. Mahl ei olnud eriti maitsev, suhteliselt kaarinud maitsega, aga pole hullu, lahe oli! Kysisin et kust sa said need, siis ta ytles et "Yeah, from this beach, I come to collect some coconuts to make samoan food!" :D Ma ei kujuta ette kuidas nad sinna puu otsa saavad, need on nii korged puud!!! Sellesti on meil pilte, orksi panen ka varsti!

Samoa saar koosneb tegelikult kahest saarest- Upolu'st(kus meie olime) ja Savaii'st, kuhu me ka yheks ooks laksime. See saar oli oma autentsuselt veel hard coreim, kui Upolu. Enamus sellest pole yldse austatudki ja on sailitanud puutumatu looduse. Seal on palju ka laavavalju ja magesid, enamus kodusid olidki laava peale ehitatud. Kaisime vaatamas nn. blowhole'e, mis olid ookeaniaarse laavamae sees olevad augud. Kui suurem laine sinna sisse soitis, siis pahvatas sealt august vett kuskil 30 meetri korgusele, tohutu jou ja myraga! Yks naljakas kohalik, kes yritas meiega ikka samoa keeles raakida, pikkides sinna sisse sonu nagu "ploohool" ja "pictsoor" "waater come", tegi meile showd- viskas parajal momendil sinna auku kookospahkli koori ja siis need paiskusid korgele ohku. Jumala naljakas!

Kaisime ka musta liiva rannas, kus liiv oli taiesti musta varvi, laavast! Mulle nii meeldis! Kaisime ka vihmametsas ja veel koski vaatamas. Oobida plaanisime algselt autos, aga keegi soovitas siiski mingit majutust vaadata, sest see pidavat odav olema. Samoalaste majakesed voi hytid, ehk fale'd on lihtsalt lavatsid milledel on monikord palmipuulehtedest valmisttud katted  ees, voi on lihtsalt sellised katusega lavatsid(jallega, orksi panen pildid) Niisiis otsustasime et otsime mone sellise koha, et ikka hardcore stiilselt lopuni kanda! Saabusime sinna kohta mille leidsime kuskil kuue paiku ohtul, mil Samoal oli juba taitsa pime. See koht oli ka nagu unenaos- tuli meile kohe perenaine vastu, viis meid pika yhise laua taha istuma, kus oli ka teisi turiste(valget perset kohtas muidu seal harva) Me olime nats ehmunud alguses, koik kais nii kiiresti! Siis ta valas meile teed ja tema cousinid toid meile samoa toitu! See oli nii hea, koik oli kohapealt korjatud ja valmistatud. Mgasime siis selles fales otse rannal, maja korval kasvasid banaanid:D Fales sees olid neli asja: madrats, lina, padi ja moskiitovork. Uinusime ookeanilainete kohinat kuulates.

Hommikul panime kohe ujuma ja siis laksime nagu pesema(seal oli yhisvets ja duss). Kondisime siis sinnapoole ja moodusime oma autost ning yllatus yllatus, auto esikumm oli tyhi! Haaahaaahaaa! No tais kino! Onneks oskasid armsad samoa poisikesed seda vahetada ja koik oligi sorted in no time! Kokkuvottes oli seal isegi lahedam kui selles mugavustega hotellis, selline kommuuni tunne tuli peale. Nii kahju oli lahkuda.

Eks seal juhtus meil veel igasugu seiku, aga aitab ka juba mu lobast, see nagu novell. Palve on kyll selline, et kui peaks kunagi tekkima voimalus, siis kindlasti minge sinna kaunile saarele, loodan muidugi, et samoalased suudavad seda sailitada sellisena nagu ta on ja et nad ei kaota oma kultuuri ja isikupara.

Varsti siis kirjutan aga jalle ja meanwhile voiksite ka teie oma elust olust pajatada mulle, naiteks meili teel!

Tagasi Paradiisist!

Olen tagasi sellelt imeliselt saarelt Samoalt! Ohh, seal oli kaunis lugu! Ma kirjutan siia tana ainult niipalju, sest oleme oega vasinud ja laheme magama, aga homme kirjutan pikemalt!